Annelinna kavandamisest

Kaja Pae

Annelinna planeerimise konkurss toimus 1969. aastal, oma II koha saanud tööst lähtuvalt koostasid Malle Meelak ja Mart Port Eesti Projektis 1971. aastal valminud Annelinna generaalplaani. Sama kümnendi jooksul koostasid Port ja Meelak I ja II mikrorajooni detailplaneeringud ning 1985. III mikrorajooni eskiisi. Mikrorajoonide tehniliste projektide peaautoriteks on Tartu Projektis töötanud Ines Jaagus ja Helmi Sakkov.

Algselt oli Annelinna planeeritud neli mikrorajooni, mis pidanuks mahutama 50 000 elanikku. Neist elamute ja koolide osas on põhijoontes valmis ehitatud I ja II mikrorajoon (puuduvad Kalda tee äärsed tornmajad) ning lisaks paiknevad mõned elamud III mikrorajoonis Mõisavahe tänava alguses. Tänasel päeval elab Annelinnas pisut üle 27 000 inimese.

Skemaatiliselt oli Annelinn üles ehitatud 8 sektorist (iga mikrorajoon koosnes kahest sektorist), mis pidi võimaldama ehitustegevust ettappide kaupa, säilitades samas lõpetatud üldmulje. Projektide seletuskirjadest ilmneb, et planeeringu struktuurseks ja üheks olulisemaks ideeks olid kergliikluse kiired, mis koondusid Anne luhale planeeritud ühiskondlikku keskusesse. Teiseks planeeringu ideeks oli varieerida hoonestuse tihedust, vältimaks vabaplaneerigulistele alade puhul sageli probleemiks saavat homegeensest hajutatusest tulenevat ebamäärast laialivalgumist. Elamud olid kontsentreeritud jalakäigu kiirte äärde, koolid ja lasteaiad seevastu olid paigutatud hõredamalt ja nende vahelt pidid avanema vaated luhale (maapind langeb Annelinna piirides jõe suunas kuni 30m). Lasteasutused paiknesid kiiri ühendava jalakäigu kaare ümbruses. Parkimine oli lahendatud Räpina maantee ääres paiknevate kommunaalgaraažide abil. Kalda teest Emajõe poole nägi tollane planeering ette ühiskondlikku keskust kõigi ajastukohaste teenindusfunktsioonidega. Luha alale oli välja pakutud täispikkuses sõudekanalit sisaldanud tehisveekogu, mille keskel asunuks jalutamisradadega vabavormiline saar (ringkondades hüütud „Mart Pordi kõrvaks“).

Mõlemad ehitatud mikrorajoonid on pikisuunas jaotatud kaheks tsooniks: Anne tänavast jõe poole jäävad 5-korruselised, teisele poole alates 1984. aastast rajatud 9-korruselised elamud. Sellise paigutusega soovisid arhitektid tuua välja Emajõe ürgoru reljeefi ja võimendada maapinna langemist jõe suunas.

Kuna Annelinna territooriumist põhjapool asus toonane sõjaväe lennuväli, oli militaarjõudude poolt 1970. aastal ette antud hoonestuse põhjapoolne kõrguspiirang 35m. See võimaldanuks Räpina maantee äärde püstida kuni 12-korruselisi hooneid, mis olid veel ka detailplaneeringu etapis plaanis ja millega lisaks reljeefi võimendamisele plaaniti visuaalselt markeerida põhjapoolseid abikeskusi. Kalda tee äärde oli plaanis ehitada mõned 16-korruselised tornmajad, mis olid mõeldud vertikaalsete aktsentidena ja pidid omakorda markeerima luhal asuvat ühsikondlikku keskust. 12- ega 16-korruseliste hoonete püstitamiseni pole tänaseni jõutud.

Paneelelamud on valmistatud Tartu Elamuehituskombinaadi poolt. Enamik, nii 5-korruselised kui ka 9-korruselised elamud esindavad „Tartu maja“ nime all tuntud tüüpi 111-133. Kalda tee ääres asuvad telliselamud tüübi 1-318 baasil.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

Annelinna elanikele Annelinna elanikelt

%d bloggers like this: