Arhitektuuri välkloeng “Mida tähendab olla kaasaegne?”

Järjekorras 44. arhitektuuri välkloeng on pühendatud kaasaegsuse ja vabaplaneeringu küsimusele, mõnedki ettekanded käsitlevad teemat Annelinna näitel. Soov jätkata ja laiendada Annelinna visioonikonkursi järgset arutelu oli üheks ajendiks loengu korraldamisele.

Neljapäeval, 22. jaanuaril 2015
Kell 19.00
Tartu ülikooli endises kirikus Jakobi 1, Tartu
Mõni uudne teos või ruum võib mõjuda haakumatu utoopiana, mõni aga ehmatavalt kaasaegsena, määratledes kaasaegsust viisil, millest meil seni polnud aimu. Viimast sorti teos toob välja õhusoleva nähtamatu ja laseb ümbritseval paista uues valguses, luues viljakaid ja toimivaid seoseid. Nii toovad kaasaegsed teod esile kaasaegseid suhteid.
Vabaplaneering, mis on iseloomulik Eesti paneelelamupiirkondadele on 20. sajandi kõige jõulisem ruumiuuendus. Umbes 30% Eesti elamufondist on vabaplaneeringulistel aladel, ometi on need piirkonnad kuni viimaste aastateni laiemast arutelust kõrvale jäänud. Kas need piirkonnad vajavad muutusi ja millisteks tegudeks oleme võimelised kaasajal? See lai teema tekitab üle-elu suurusi küsimusi, kuid õigupoolest tuleks arutleda meie (kaasaegsete) vajaduste ja elukorralduse üle.
Vabaplaneeringu aladel on reeglina linna suurim elanike tihedus, kuid seda linliku kompaktsuse eelist pole osatud seni ära kasutada, nagu ehk muidki ootamatuid-uudseid kvaliteete. Uudne ruum on jäänud justkui omaks võtmata, vahel tajutakse seda ruumi kuuluvana möödunud ajaloolisusse, oskamata märgata kaasajas avanevaid võimalusi.

MODERAATOR
Kaja Pae

ESINEJAD
Toomas Tammis, arhitekt
Margus Ott, filosoof
Kadri Leetmaa, linnageograaf
Daniele Monticelli, semiootik
Madli Maruste, linnasotsioloog
Jaak Tomberg, kirjandusteadlane

oleviku pimedus

Pildid on pärit Fideelia-Signe Rootsi teosest “Annelinna apoteoos”. Mõni neist kaadritest võiks vabalt olla Agambenil esseekogu “What is an Apparatus” kaanepildiks: “Kaasaegsus tähendab näha oleviku pimeduses valgust, mis liigub meie poole meieni jõudmata. Seepärast ongi kaasagsed nii harv nähtus. Ja seetõttu on kaasaegne olemine ennekõike julguse küsimus: lisaks võimele hoida pilk kindlalt ajastu pimeduses tähendab see võimet näha selles pimeduses valgust, mis meie poole liikudes meist lõpmata kiiresti eemaldub. Ühesõnaga: olla täpselt kohtumisel, millele ei ole võimalik jõuda.”

TOETAB
Eesti Kultuurkapital
KORRALDAB
Eesti Arhitektuurikeskus
Merike Krais, projektijuht,
+372 50 74 991, merike@arhitektuurikeskus.ee
VÄLKLOENGUD
Välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Varasematest välkloengutest: http://www.arhitektuurikeskus.ee/sundmused/valkloengud
TASUTA

Välkloengu ajaks taasavatakse üheks õhtuks Annelinna visioonikonkursi näitus “A(nne)linnad”, kus lisaks konkursitöödele saab tutvuda Annelinnaga seotud kunsti- ja kirjandusloominguga. Näitusest pikemalt:

Näitus A(nne)linnad on üks etapp protsessis, mis uurib Annelinna elukeskkonda ja selles peituvaid võimalusi. Linn võimaldab mitmekülgsetel, muuhulgas vastukäivatel tegevustel koos toimida. Mida rikkalikum spekter inimtegevusi ruumis tõeliselt toimivad, seda linlikumana ruumi tajume. Kas tahame, et Annelinn oleks magala, linn või pelgupaik? Või kõike? Näitus koosneb neljast Annelinna käsitlevast plokist, mis heidavad pilgu Annelinnale oma perspektiivist. Kas need pilgud kohtuvad juba tuntud, ettearvatavas Annelinnas või hoopis uues, seni varjatus?

Visioonikonkursi tööd
Annelinna visioonikonkursi esimene voor võttis luubi alla Annelinna avaliku ruumi ja Tartu linnale kuuluvad krundid. Kergliiklusalasid vaadeldi Annelinna avaliku ruumi selgroona. Edasiarendamiseks valiti välja tööd, mis märkasid Annelinna iseloomulikke väärtusi ja varieerisid ruumilahenduste tihedust ja mastaapi. Samavõrra olulisena oli esil küsimus elanikke kõnetavate ja ruumi loovate protsesside leidmiseks. Konkursile laekus 19 tööd, millest kolme asutakse edasi arendama 2015. aastal toimuvates töötubades.

A-linn. Fideelia-Signe Roots, Erkki Luuk, Martiini, Maarja Mäemets, Sven Vabar, Mart Kuldkepp, Märten Rattasepp, Jaak Tomberg.
A-linn esitleb värsket Annelinnaga seotud kunsti- ja kirjandusloomingut, mida siiamaani polegi justkui eksisteerinud. Annelinnal pole olnud kohta postkaardile sarnanevas Tartu müüdis. Tema mastaapsus ning temas peituv mitmekesisus ei lähe kokku suuruselt teise linna üheplaanilise kuvandiga. Annelinn ei ole Tartu sümbol, ta on pigem reaalsus, mida on raske tähistada. Sellele annavad kinnitust mitmed tekstid ja kunstiteosed, mis tähistavad Annelinna kõigega, mis justkui ei ole Annelinn. Niisiis kujutab Annelinna tähendusväli endast viljakat ja kaugele osutavat pinnast. Annelinnast avaneb tähendusruum, mis on suurem kui Tartu, suurem kui Eesti. Selle ruumiga seotud ajalooline konflikt on aluseks Annelinna perifeersusele ning representatsiooni puudumisele.

Annelinna ehituslik ajalugu ja kasutajakogemus. Anna-Liisa Unt, Ave Kongo.
Annelinn on planeeritud suures skaalas toimiva tervikuna, kuid inimlik nüansirikkus pole majadevahelisse ruumi päriselt teed leidnud. Vabaplaneering oli parimate kavatsustega ruumiline eksperiment, nüüd väärib uurimist ja pakub uusi lähtekohti selle kunagi uudse ruumikorralduse pikaajaline kasutajakogemus.

Annelinnad. Paco Ulman, Kaja Pae
Teos on visuaalne sissejuhatus Annelinna ruumi ja vabaplaneeringulisse elukorraldusse. Siia kandub tähenduslikult üle näituse pealkirjas sisalduv sõna “Alinnad”, mis tähistab liikumist mittelinna ja parimat sorti linna jõuväljas. Algselt idee “rohkem õhku, valgust ja selgust” alusel planeerituna nähti vabaplaneeringu alades utoopilisi a-kategooria linnu, seejärel nõukogude võimu sümbolina stigmatiseeritud ebalinnu (mis pole isegi mitte perimetraalse hoonestusega!). Nüüd püüame uuesti uurida heaks linnaks olemise potentsiaali – kas vabaplaneeringus on eos seni selgelt avaldumata ja tabamata, talle omaseid potentsiaale?

Näituse kuraatorid on Kaja Pae ja Tanel Rander.
Kujundaja Anna-Liisa Unt.
Näitust toetavad Tartu linnavalitsus ja Tartu kultuurkapital.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s