Mida muuta Annelinnas?

Mida võiks teha Annelinna elukeskkonna parandamiseks ja huvitavamaks muutmiseks? Millest tunned Annelinnas puudust? Käimas on visioonikonkurss, millele sisukad arvamused on heaks aluseks. Arvamused võib saata ka kaja.pae@gmail.com.

Siin on võimalik tutvuda 9. oktoobri Annelinna ajalugu ja elukeskkonda puudutava loengu ja vestlusõhtu vestluse osa protokolliga.

Siin on võimalik tutvuda OÜ Tajuruumi poolt projekteeritud jalakäigu kiire ja kaare lõikumise juures asuva mänguväljakuga ja Kaunase 58 a ümberkaudsete elanike ootustega oma elukeskkonna osas . Väljak on projekteeritud lähtuvalt 2014. aastal kogutud ümberkaudsete elanike arvamustest  ja on näiteks elanike ja maastikuarhitektide koostööst.

Advertisements

17 thoughts on “Mida muuta Annelinnas?”

  1. Tere! Jelena olen. Elan Annelinnas. Oleks nii kena, kui ilmusk looduslik suurepärane park: kus linnud laulaksid, oravad mängiksid, pered jalutaksid…

    Liked by 3 people

  2. Tänan küsimast… Tunnen puudust turvalistest jalgratta üleöö hoiustamise kohtadest. Samuti funktsionaalsetest rohelistest väikeparkidest, kuhu paigaldatud mängualad ja piknikukohad ei oleks kergesti lammutatavad (materjali ja disaini valikult nutikad). Kohati on majade vahel väga pimedaid alasid ning kohutavas seisus tänavalõike, mille parandamist ootaks. Oleks kena näha mõnd sotsiaalse ettevõtlusega tegelevat seltskonda pööramas pilke ka Annelinna poole – nt organiseerimaks vabaajakeskust/-kohvikut, kus kohalikke elanikke julgustatakse oma projektidega välja tulema ja koos tegutsema (nt organiseerima oma linnaosa festivali, talgupäevi, kodutoidufestivali).

    Liked by 3 people

  3. Edastatud kommentaar Nikolailt:

    RU: В городе абсолютно нету мест для гриля/костра. В районе конечно оборудовать это излишнее, но к примеру между котлованом и рекой можно было бы оборудовать несколько мест. Как с одной так и с другой стороны моста (плавательный котлован + тот что не используется). Также можно использовать поля/рощи в непосредственной близости от Аннелинна, там где в принципе и так грилят и жгут костры, но не санкцианировано. В добавок нету урн, а многим не добропорядочным гражданам лень нести мусор до города. И получается свинарник.

    EST: Linnas absoluutselt ei ole kohta grillimiseks/lõkke tegemiseks. Mikrorajoonis seda on vist teha üleliigne, aga näiteks Anne kanali ja Emajõe vaheline maa sobiks väga hästi. Mõlemad pooled, nii ujumiskanali ja jõe vahel, kui ka kasutamata kanali (spordihoone tagune) ja jõe vahel. Samas võib kasutada ka Annelinna äärseid põlde ja metsatukkasid,kus praegu ka grillitakse ja tehakse lõket, aga ilma loata. Lisaks veel ei ole seal prügikaste ja mõnedele kodanikele on “raske” oma prügi linna tagasi viia.

    Liked by 2 people

  4. Mida üldse linnaosa vanem on teined, et Annelinna arendada, hooldada? Hetkel paistab, et sellega tegelevad korteriühistud. Peale mõne laste mänguväljaku pole midagi tähele pannud.
    1. Annelinnas on hulk korvpalli väljakuid, mis on aastaid seisnud linna tähelepanuta ja kõvasti amortiseerunud ning lagunenud. Tehku need korda, oleks noortel võimalus oma energia palliplatsil maha laadida. Koolide platsidest ma ei räägi, nende heaolu eest vastutab nagunii kool.
    2. Majadevahelised tänavad ja kõnniteed, mis kuuluvad linnale, on kohutavas seisus.
    3. Üldse ei kuulegi, et avalikult linnavõim arutaks Annelinna olukorda. Seega Annelinna festival on tore algatus.

    Liked by 2 people

    1. Tartu linnaosadel linnaosa vanemaid paraku pole. Kuigi arvestades seda, et umbes 27 000 elanikuga võiks Annelinn olla suuruselt kuues Eesti linn, kuluks küll vähemalt üks inimene ära, kes Annelinna asjadega jooksvalt ja aktiivselt tegeleks. 9. oktoobril Annelinna haruraamatukogus toimunud vestlusõhtul viskasime pool-naljaga õhku, et annelinlased võiksid valida endale piraatlinnapea; konstruktiivsemaidki lahendusi on mitmeid – näiteks Annelinna seltsi vms loomine, mis elanike hääle kuuldavaks teeks või võiks linnavalitsuses (näiteks arhitektuuri ja ehituse osakonnas) olla töökoht, mis vabaplaneeringuliste piirkondade ruumilise problemaatikaga tegeleks ja toetaks elanike initsiatiivi oma elukeskkonna parandamisel. Kuigi majade ümbruse maa ja kohati ka kogu hoov kuulub teadupoolest korteriühistutele, oleks selline linnapoolne abi põhjendatud sellega, et sisuliselt on tegu avaliku ruumiga.

      On tõsi, et Annelinna teemat pole kuigi süstemaatiliselt käsitletud, rõõmu võib küll tunda, et lõpuks on valminud parkimise teemaplaneering, mis loodetavalt võimaldab hakata lahendama ilmselt üht teravamat pragmaatilist küsimust.
      Annelinna visioonikonkurss on järgmise sammuna püüd võtta Annelinna elukeskkond terviklikumalt vaatluse alla, praegu on linnavalitsus ja ehituse abilinnapea ilmutanud ka valmisolekut visioonikonkursi tulemustest midagi Annelinnas teostada. Selleks, et visioonikonkursi tagajärjel jõutaks väärtuslike tegudeni, ootame jätkuvalt kõigilt elanikelt ja tartlastelt kaasamõtlemist ja konkstruktiivset tagasisidet nii praegustes kui tulevastes tegevuse faasides (visioonikonkursile laenukud tööd paneme välja ka käesolevale veebilehele hiljemalt 10. novembriks).

      Allpool kirjeldavad linnavalitsuse haljastusteenituse ja teedeteenistuse osakonnad Annelinnas tehtut. Keskkonnateenitusest pole tagasisidet tulnud.

      Haljastusteenistuselt ülevaade tegevustest Annelinna piirkonnas.
      1. Alates 2014. a hooldab Annelinna majadevahelisi haljasalasid linn (varem oli see KÜde kohustus).
      2. 2013 ja 2014. a on ehitatud Annelinna kaks suuremat avalikku mänguväljakut Anne 55a, Kaunase 58a. Olemasolevaid hooldatakse pidevalt ja neil asuvaid atraktsioone kaasajastatakse. Annelinna piirkond on võrreldes teiste linnaosadega rahuldavalt mänguvahenditega varustatud.
      3. Koostööd tehakse Annelinna KÜdega sügisese leheveo ja libedusetõrjeks vajamineva puistematerjaliga varustamise osas.
      Keskkonnateenistusest täpsustada informatsioon koostööst jäätmeveo osas.
      4. Anne kanalit ja selle äärset parki kasutatakse puhke, spordi ja ujumisalana. LMO on Greenman projekti raames ehitanud kergliiklustee ümber kanali, spordirajad, veega varustatud tualeti.

      Teedeteenistuse väljavõte Annelinnas tehtust.
      Annelinna tänavatel on tehtud jooksevremont töid, suuremad parandamised teostati Mõisavahe 2 ja 3 ees.
      Pritskillustiku remonti teostati Mõisavahe tänavas.
      (Lisatud, et nö “augulappimist” tehakse jooksvalt.)

      2013.a
      INVESTEERINGUD:
      1. ülekatted Jaama tn sõiduteel (480 m) ja kõnniteel 665 (m), Mõisavahe tn (225 m)
      2. pindamine Ihaste tee (Idaringtee-Luha tn, 1700 m)
      3. Remmelga tn tolmuvaba kate lõigus Kadaka tn – tupik, 100 m)
      4. KÕNNITEED: Jaama tn 10-12 esine (150 m), Anne kiire kõnniteed (890 m)

      Tegevuskulud:
      1. Koostöös KÜga Saare Tartu asfalteeriti majaümbrust
      2. Mõisavahe 21 esise kõnnitee jooksevremont
      3. Sõpruse pst kõnnitee jooksevremont
      4. Kaunase pst majaesise parkla jooksevremonttööd
      5. Kalda tee kõnnitee jooksevremont
      6. Jaama 2 esise kõnnitee jooksevremont

      2014.a
      Investeeringud:
      1. Sarapuu tn tolmuvaba kate (205 m)
      2. Kalda tee 22 kõnnitee rek (135m)
      3. Kaunase pst 7 esise kõnnitee rek
      4. Lammi tn ülekate (Mõisavahe-Idaringtee 310m)
      5. Põhja pst pindamine (420 m)

      Tegevuskulud:
      1. Anne kiire jooksevremonttööd
      2. Saaretiigi ümbruse kivisillutise remont
      3. KÜga Anne 61 ja KÜ Pikk 78 majaümbrus (koostööna)

      Meeldib

  5. Majade vahel on võimatu liikuda,Autod pargivad kasvõi üksteiseotsa. Et viia 9- korruselise majas elades, välja prügi….on lausa eluohtlik jõuda prügikastini.Lapsi ei julge üksi maja juurde õuegi lubada.Tehke ometi autodele parkimiskohti juurde.Olukord on absurdne.9-liste majade juurdepääsu teed on sinka-vonka, talvel läbimatud.Oleks siis mingi haljastus, mida säästa sealjuures.Näite tooksin Kivilinna poe juures asuvate 9-korruseliste majade parklad.

    Liked by 2 people

  6. Tere! Olles sots.töötaja annelinnas,siis minu kliendid vajavad majade ümbruses istepinke.Vanasti oli iga suure maja juures pingid,kus vanusid ja noored emad oma lastega jalgu puhkasid,kuid nüüd näen pea iga päev,et vanurid,kes väsinud, istuvad kus võimalik- kas mõne trepi peal või lausa sõidutee äärekividel,jne. Ja veel,linnal peaks olema nüüdisaja saun…Anne saun on vana,kuidas viia invaliidi (liikumispuudega) sauna—ratastooliga pesemiseks.Kodudes on palju vanureid,kes ei saa aastaid sauna.Ei jõua ju kõigile ehitada duššikabiine.Peaks looma firma,kes trantspordib ja pesijad(vajadusel).See muidugi vajab sots.osak.abi,sest üksik vanur ei saa endale kallist teenust lubada???Mõistan,et see on kõik sots.sfääri töö,kuid vajalik; keegi ei tea kuna me ise abi vajame! Muidugi oleks äärmiselt tore kui annelinnas oleks ka “teemaja”, kus saaks ravimteed juua,jalgu puhata,lehti lugeda,suhelda,jne.

    Liked by 2 people

  7. Vaba aja veetmise kohti võiks rohkem olla, nt ka oma veekeskus.
    Rohelised alad, pargid istepinkidega.
    Jooksurajaga park.
    Kaasaegne kaubanduskeskus kohvikuga (Eedenis on, aga Prismas võiks ka nt kohvik olla).
    Restoran
    Ja mis põhiline, kortermajad võiksid saada oma välimuse korda, autod omale parklad.

    Liked by 2 people

  8. Parkimiskohtade vähesus on naeruväärne. Ma saan aru küll, et kui annelinna majad ehitati, siis oli võib-olla maja kohta kaks autot, aga seda on aeg hakata muutma, sest nüüdisajal on kaks autot korteri kohta. Ma ei saa tulla ja minna, siis kui tahan. Kui jõuan õhtul kella 7 ajal koju, ei saa parkida oma maja ette, kui jõuan peale 9-t õhtul ei saa parkida isegi oma maja sisehoovi mitte. Sellises olukorras muutub auto omamine mõttetuks. Leidke selle lahendus. Ehitage majade juurde 2 kordsed parklad, tehke ruumi haljasalade(kahju küll) arvelt. MIdagi tuleb välja mõelda, see ei ole normaalne, kui ma hakkan hommikul majade vahelt välja sõitma siis sõidutee(rääkimata maja ees olevast parklast) on nii täis pargitud kahelt poolt, et auto mahub vaevu läbi. Ma ei hakka siinkohal rääkima mõlkimistest, mis nendes kitsastes oludes tekivad, samuti mitte päästeteenistuse ( tuletõrje, kiirabi jms) juurdepääsust. Võõrastel parkimist keelavad märgid ei ole lahendus, sest esiteks ei ole nii palju ruumi maja ees et kõigile korteritele oleks vähemalt üks koht, teiseks alati on teiste ümbritsevate majade nahaalsed elanikud, kes pargivad võõra maja ette ilma, et neid see silt huvitaks.

    Liked by 2 people

    1. Kirjutan siia pikema vastuse, kuna parkimise teema tõstatub Annelinnast vesteldes varem või hiljem. Tegelikult hakkas linnavalitsus selle teemaga aktiivsemalt tegelema 2011. aastal, kui algatati parkimise teemaplaneering (millele on viide olemas ka käesoleval lehel). Hetkel on teemaplaneeringu kehtestamine volikogu poole teel, mille järgselt on võimalik asuda parkimisalade mõningasele läbimõeldud laiendamisele.

      Üldised juhised tegutsemiseks leiduvad ka teemaplaneeringus.
      Täpsemad juhised korteriühistustele (mida, kuidas ja kellelt küsida) valmivad Tartu Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistusest saadud info põhjal eeldatavasti septembrikuu jooksul ja lisatakse samale teemaplaneeringu lehele. Püüame neid ka Annelinna portaalis kajastada.

      Linna maadel asuvate suuremate sobivas jalakäigukauguses asuvate parklate (teemaplaneeringus käsitletud iga ala kohta seletuskirjas ja kaartidel punasega) heakorrastamise ja väljaehitamisega hakkab linnavalitsus tegelema lähtudes eelarveliste vahendite olemasolust jooksvalt.

      Pisut ka taustast ja ajaloost.
      Praegu on Tartu linnas keskmiselt 390 sõidukit tuhande elaniku kohta; vabaplaneeringulistel aladel ja korterelamute piirkonnas on see arv küll Hendriksoni ja Ko poolt läbiviidud paikloenduse kohaselt väiksem, kuid eks loendada on võimalik ikka ruumi füüsiliselt mahtuvaid autosid. Annelinna planeerimise ajal nähti ette autostumise taset 200 sõidukit tuhande elaniku kohta. 30% autode parkimine oli ette nähtud Räpina maantee äärde planeeritud avalikesse garaažidesse, 30% eragraažidesse ja 40% majade vahele. Algne planeering käsitles mikrorajoonide sisest ala teadlikult pigem kergliiklusalana, mida tasub ka tänapäeval näha kui säilitamis- ja arendamisväärset väärtust.
      Lühidalt näeb kehtestamisele minev teemaplaneering ette avalike garaažide ehitamist ja majadevaheliste parkimisalade mõningast laiendamist.

      Alljärgnev on väljavõte kehtestamisele mineva teemaplaneeringu seletuskirja väljavõttest (koostanud Hendrikson ja Ko):

      Teemaplaneerigus kaaluti järgnevaid stsenaariume:
      I stsenaarium – parkimisvõimaluste piiramine korterelamute juures. Korterelamute vahelisel alal ja sissekäikude juures likvideeritakse parkimine, võimalik on vaid lühiajaline parkimine. Vabanev asfaltpind muudetakse halajasaladeks või kergliiklusteedeks. Parkimisvõimalus tagatakse elukohast kuni 500 meetri kaugusel asuvates avalikes
      parklates, 80% ulatuses standardis esitatud mahust.
      II stsenaarium – parkimisvõimaluste laiendamise/rajamise piiramine korterelamute juures. Korterelamute vahelisel alal säilitatakse tänane parkimiskohtade arv, täiendavaid parkimiskohti ei kavandata. Täiendav parkimisvajadus rahuldatakse elukohast kuni 500 meetri kaugusel asuvates avalikes parklates, 80% ulatuses standardis esitatud mahust.
      III stsenaarium – parkimisvõimaluste osaline laiendamine/rajamine korterelamute juures. Täiendav parkimisvajadus rahuldatakse paindlikult hoonete vahelisel aladel ning elukohast kuni 500 meetri kaugusel asuvates avalikes parklates, 80% ulatuses standardis esitatud
      mahust.
      IV stsenaarium – parkimisnormatiivi täitmine korterelamute juures täies mahus. Lubatakse parkimisalade laiendamist/rajamist hoonete läheduses, standardis esitatud kogumahu ulatuses.
      V stsenaarium – parkimisnõudluse täitmine vastavalt autostumise tasemele. Lubatakse parkimisalade laiendamist/rajamist hoonete läheduses, kuni Eesti keskmisele autostumise tasemele.

      KSH tulemustele toetudes valiti planeeringulahenduse aluseks III
      arengustsenaarium – parkimisvõimaluste osaline laiendamine/rajamine
      korterelamute juures. Täiendav parkimisvajadus rahuldatakse paindlikult
      hoonete vahelisel aladel ning elukohast kuni 500 meetri kaugusel asuvates avalikes parklates.

      III arengustsenaariumi näol on tegemist nn kompromissvariandiga. Selle stsenaariumi realiseerumisel saavutatakse olukord, kus olemasoleva parkimisala laiendamisega luuakse elukoha juures täiendavad parkimiskohad elukeskkonda oluliselt kahjustamata ning puudu
      jääv parkimisvajadus rahuldatakse elukohast eemal, kuid jalakäigutee kaugusel. Täiendavate parkimiskohtade loomine toimub valdavalt haljasalade arvelt või olemasoleva transpordimaa parkimisalana kasutuselevõtmisega elukoha juures või sellest eemal. Valitud lahenduse tulemusena säilib piisaval määral haljasalasid, väheneb kaootiline ja valesti parkimine, mis loob suurema turvatunde ja korrastatuse elamualadel.

      Meeldib

  9. Mulle tundub, et parimaks viisiks kuidas elu Annelinnas käima tõmmata oleks see kui sinna koguneksid loomeinimesed. Neil ei ole küll enamasti raha, kuid see-eest palju entusiasmi ja tahet midagi ära teha, luua kunsti, teatrit, kontserte jne – kultuuri. Varsti hakkab see ligi tõmbama ka laiemat seltskonda, kuni lõpuks leiab oma tee sinna paksema rahakotiga linnarahvas, kel on ressurssi piirkonda investeerida ja seda arendada. Nii et alustuseks piisab vaid ühest vanast tehasehoonest, või miks ka mitte ühest tühjast paneelmajast ning varsti on trobikond lennukate ideedega inimest platsis, kes soovivad end teostada. Pole muud kui linna ja riigi poolt neile õlg alla panna ja ongi ots lahti tehtud.

    Teie võimalus piirkonda arendada oleks luua Annelinna oma väike keskus poodide, kohvikute ja vaba aja veetmise võimalustega. Seejuures peaks olema keskus atraktiivne just noortele inimestele, sest nemad on need, kes siin elu edasi viivad. Kuid muidugi peaks seejuurees arvestama kõikide teiste vanuse – ja sotsiaalsete gruppidega.

    Siinkohal tahaks tähelepanu juhtida linnaplaneerimisele ja arhitektuurile. Kui vaadata Annelinna algset planeeringut ja ehitust ning sellesse veidi süveneda, siis võib seal näha oma ilu. Kuid vaatame korra näiteks Eedeni keskust või teisi poode-supermarketeid, siis need näevad lihtsalt kohutavad välja! Mulle tundub, et tihti ehitatakse uus hoone absoluutselt mitte arvestades seda kuidas see keskkonda sobitub. See on tõesti oluline, natuke rohkem võiks meie visuaalsele kekkonnale rõhku panna!
    Ja kui rääkida veel Annelinna visuaalsest küljest, siis ma ei tea mis sellest ideest saanud on, aga mingi aeg liikus jutt, et majade küljeseintele võiksis kunstnikud joonistada/ maalida (nagu Navitrolla Võrus). See aitaks ehk õige maja ka üksluisest ja hallist keskkonnast üles leida 🙂 Ja kunstnikud saaksid võimaluse end teostada ja leiva lauale (Tartu muidu ju [tänava]kunstisõbralik linn)
    Majade renoveerimine, teede remont, kergliiklusteede rajamine, tänavavalgustuse parandamine, parkimisprobleemide lahendamine (maa-alused parklad?) aitaks samuti visuaalse keskkonna edenemisele ning elukeskkonna paremaks muutmisele.

    Kindlasti vajaks Annelinn ka rohkem loodust betooni kõrvale – parke ja rohealasid. Kuid siinjuures tuleks arvestada sellega, et arvatavasti muutuksid Annelinnas kiiresti meeliskohaks asotsiaalidele, joodikutele ja jõlkuvatele noortele. Seega peaks tegelema ka antud sotsiaalsete probleemidega, et need seltskonnad ei peletaks eemale korralikke kodanikke.

    Igal juhul, tore, et keegi proovib Annelinna probleemidega tegeleda! Jõudu!

    Liked by 1 person

  10. Ettepanekud Annelinna jalakäijate kaare ja Annemõisa pargi osas.

    Toetan mõtet parandada Annelinna elukeskkonda.
    Annelinna visioonikonkurss on mõeldud eelkõige arhitektidele. Siiski soovin elanikuna teha paar ettepanekut. Esmajoones võtan vaatluse alla jalakäijate kaare Kaunase puiesteelt kuni Prisma juurest Annelinna Keskuseni suunduva jalakäijate kiireni.

    1) Jalakäijate kaare äärde võiks istutada veel mõne puu lõunapoolsesse külge, et need pakuksid varju kuuma päikese eest. Praegu on puud peamiselt põhjapoolsel küljel.

    2) Tee äärde võiks asetada lilleposte .Väga ilusad lillepostid on kesklinnas Emajõe ääres.

    3) Kuna „Vabaplaneeringuliste alade parkimise teemaplaneeringu“ järgi rajatakse 179-kohaline parkla Annelinna Gümnaasiumi juurde haljasalale, siis tuleks lähedal asuvaid haljasalasid maksimaalselt hoida. Pean silmas Kaunase pst. 79 ja 80 ees asuvat linna omandis asuvat ala. Seda ala soovis parklana kasutada KÜ Kaunase pst. 80. Linnavalitsus, soovides kaasata ka naabermaja, andis 2008.a. välja ühise parkla projekteerimistingimused. KÜ Mõisa (Kaunase pst. 79) parklat ehitada ei soovi. Nüüd ongi probleem selles, et üks korteriühistu võib saada ehitusloa parkla (60 uut parkimiskohta) rajamiseks haljasalale, kus on lisaks ka palliplatsiks mõeldud killustikuga kaetud plats. Parkla projekti järgi paigutatakse suurem osa autosid Kaunase 79 ette. Sellesse projekti on naabermajade konflikt sisse programmeeritud. See projekt on vastuolus Annelinna elanike elukeskkonna parandamise ideega ja visioonikonkursi üldpõhimõtetega. Miks mitte algne idee ellu viia ja palliplatsi tõeliselt välja ehitada! Haljastus tuleb aga täielikult säilitada!

    4) On kiiduväärne, et Tartu linn on põhijoones säilitanud enamuse Anne karjamõisa territooriumil asunud puudest. Ka allee on alles. Kahjuks pole midagi tehtud selleks, et park muutuks kohaks, kus on hea olla. See park vajaks maastikuarhitekti kätt. Loomulikult tuleks puud säilitada, kuid võõrkehadena mõjuvad minu arvates eluhoonetena kasutatavad endised karjamõisa hooned. Pargis asub rohtunud küngas, mis on tekkinud ilmselt mulla või ehitusjäätmete kokkulükkamisest. Küngas ei sobi sellesse kohta. Alustama peaks aga kõige lihtsamast asjast – allee puhastamisest risust. Küllap siis leiavad sinna tee ka jalakäijad, kes praegu on tallanud jalgraja allee kõrvale.

    Tänan Teid visioonikonkursi korraldamise eest!

    Liked by 2 people

    1. Karjamõisa ala on tõesti tugeva iseloomuga ja vääriks ka minu arvates sidumist näiteks kergliikluse kaare ja muu rohevõrgustikuga Annelinnas. Oksarisust puhastamise mõte, mis teeks esialgu võimalikuks lihtsalt jalutamise, on väärtuslik juba sellepärast, et see on suhteliselt lihtsasti teostatav – näiteks elanike poolsete talgutena – miks mitte “Teema ära” raames kevadel? Tuleks vaid talgu juht leida.

      Millist küngast konkreetselt on silmas peetud ma muidugi ei tea (alal on neid mitmeid), aga infona laiemale lugejaskonnale – see küngas https://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=3&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/75f6d64b1f3c1e1ec2256873003acebb/4407d92735a9ba1cc225726100325769?OpenDocument on endine mõisa kelder, mis on traditsiooniliselt kelgumäena kasutuses olnud.

      Anne karjamõis (mille järgi linnaosa nime sai) asub II mikrorajooni territooriumil. Selle mikrorajooni detailplaneering valmis 1977. aastal. Detailplaneeringu seletuskirjast ilmneb, et lähteülesanne ei hinnanud säilinud mõisa abihooneid taastamiskõlbulikeks, kuid nõudis mõisapargi põlispuude säilitamist. Kuna mõisa asukoht langeb kokku generaalplaanis haridusasutuste ja haljastuspiirkonnaga, siis nähti detailplaneeringus ette nii pargi säilitamine kui pakuti siiski välja ka kõrvalhoonete kasutuselevõtt spordifunktsioonide toetamisel.
      Tänaseks on mõisaaegsed hooned hävinud ja alal asub kaks elamut. https://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=3&menu_id=6&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/10be2d2d99497cabc2257244006d7a75?OpenDocument

      Meeldib

  11. Elan Nõlvaku tänaval. Kui mul oleks koer, oleksin ma ilmselt väga õnnelik selle vaate üle, mis mu köögiaknast avaneb – ilus roheline allee trepikojast kiviviske kaugusel, enne seda veel tükk rohelist muruplatsi – astun koduuksest välja ja koera pissitamiseks ei peagi kaugele minema.
    Minul aga koera pole, mul on hoopis kaks väikest tüdrukut, kellega tahaks ka seal muruplatsil ja alleel jalutada ja mängida, miks mitte jalutada roheluses, kui see hakkab otse su ukse alt! Aga teatud põhjustel sean ma oma sammud välja minnes hoopis mujale, oma kodumajast teisele poole, sinna, kus jookseb lai kõnnitee Prismast Kalda teeni. See tee on küll suhteliselt igav, laste jaoks mingeid atraktsioone peale keset teed jooksva jalakäijate poolt jalgratturite omast eraldava valge joone ei ole, päevadel, mil päike on suures taevas, ei paku mõnusat varju vanad kõrged puud, sügisel ei saa seal tammetõrusid ja värvilisi puulehti korjata, talvel kelgutamisest rääkimata, sest kõnnitee hoitakse lumevaba. Kuid vähemalt on tee puhas ja ümbrus ei haise. Vana karjamõisa pärnaalleele lähenedes lööb aga ninna kusehais. Pidevalt on seal näha erinevaid seltskondi märjukest rüüpamas. Ja mis läheb sisse, tahab ka mingi aja pärast välja tulla ja kus ikka on kõige parem see kõik välja lasta, kui lähedalasuvate puude ja põõsaste varjus.

    Eespoololevaid kommentaare lugedes on pea kõigist läbi käinud mõte, et Annelinnas võiks olla rohkem väikseid pargikesi. Annemõisa maadel on olemas kõrghaljastus, maad on piisavalt, et sinna rajada mänguväljakuid, jooksuradasid, talvel isegi suusaradasid. Seal on vahva küngas, mis lähemal uurimisel ei olegi suvaline rohtunud mulla ja ehitusprahikuhi, vaid mõisa kelder – seega on tegemist klassikalise keldrimäega, mida saaks mitmeti kasutada – talvel käivad praegugi ümberkaudsed lapsed seal kelgutamas ja kui keldri konstruktsioon vähegi kannatab, võiks ju ka sinna sisse väikse vabaajakeskuse rajada. Mahajäetud tehast siin pole, küll aga on mahajäetud kelder. Eelpool lugesin kommentaari, kus kirjutaja arvas, et selline mahajäetud hoone tõmbaks ligi loovinimesi. Vana mõisakelder võiks ju selline tõmbekas ja inspiratsiooniallikas olla küll.
    Läheduses on vana uisuväli ja jalgpallistaadion. Olen kindel, et kui ümbruse saaks korda teha ja pargi korralikuks vabaajaveetmiskohaks muuta, ei tuleks sinna ka asotsiaale, joodikuid ja jõlkuvaid noori, mille suhtes ka eespool oma muret on väljendatud.

    Parkimisprobleemide lahendamise osas olen seda meelt, et majadeesiseid parklaid võiks laiendada majadevaheliste muruplatside arvel. Mitte, et majade vahel olekski ainult asfalt, kuid kui asi korralikult läbi mõelda, jätkub ruumi nii haljastusele kui autodele. Praegu on need haljasalad suhteliselt kasutud. Kohati on siin-seal alles veel vanad pesunööri- ja vaibakloppimistorud ning roostes liumäed, mida enam keegi ei kasuta ja mis on osutunud lausa eluohtlikuks. Sellise vanametalli võiks kõik maha võtta ja kokkuostu viia. Oma majaesisel haljasalal näen ma põhiliselt koeraomanikke oma neljajalgsete sõpradega. Lastega ma sinna kõndima ja mängima ei lähe, sest kõik ei ole nii korralikud, et oma lemmiku järel koristavad. Ja küllap leidub seal muudki ebameeldivat peale koerakaka. Kui rohi on roheline ja kõrge, ei saagi aru, mis seal haljasalal tegelikult toimub, hull on asi lumesulaajal, siis tuleb kogunenud saast nähtavale terves oma värvi- ja lõhnaspektris.

    Ka võiks kõnniteede ääres peale rohkemate pinkide olla ka rohkem prügikaste. Suurte kergeliiklusteede ääres neid isegi on, kuid kui keerata kõrvale, siis oleks ainus võimalus oma prügi mõne korterelamu konteinerisse poetada. Need on aga tihtipeale kõnniteest eemal ja paljud ei vaevugi astuma seda paari sammu ja poetavad oma sodi lihtsalt maha. Iga maja ees võiks olla üks või paar korralikku prügikasti. Olen näinud trepikodade ees erinevaid peenema prügi kogumiseks välja pandud mahuteid – küll suuremaid plekkpurke, küll plastmassämbreid, kõik pealt lahtised. Kahe väikese lapse vanemana leian ma, et see asi võiks kuidagi paremini lahendatud olla.

    Viimasel ajal olen mitmes kohas näinud tavapäraste prügikonteinerite asemele tekkinud nn „molokeid“. Linna kodulehekülge uurides selgus, et linnalt on võimalik saada toetust jäätmemaja püstitamiseks või süvakogumismahuti paigaldamiseks. See on väga tore algatus. Maaalused mahutid näevad paremad välja kui maapealsed konteinerid. Võib-olla tasuks suurema prügikonteinerite väljavahetamise kampaania ajastada samale perioodile, kui läheb suuremaks parklate ümberkorraldamiseks, saaks ühe müraperioodiga mitu asja ära teha ja võib-olla tuleks odavam ka.

    Ideid, milline Annelinn välja võiks näha, oleks veelgi. Aga annan endale ka aru, et keegi peab selle teksti siin läbi lugema. Seoses sellega oleks mul mõned mõtted, kuidas annelinlastele läheneda, et nad oma elukeskkonna muutmise küsimustes kaasa rääkima panna.

    Loen erinevatest kirjutistest, et annelinlased on passiivsed, nad nagu ootaksid, et probleemid lahendaks keegi väljastpoolt. Annelinlasei võrreldakse nt Supilinna elanikega, kes aktiivselt kõigesse sekkuvad ja kel on oma nägemus sellest, milline nende kodu ümbrus välja peaks nägema. Esiteks ma arvan, et inimene, kes otsustab kolida Supilinna, ongi selline aktiivsem tüüp – seal on rohkem võimalusi isetegemiseks, ise saab otsustada peaaegu kõike, milline näeb välja elamine, milline aed jne, selline otsustamis- ja tegutsemisvabadus neid sinna tõmbabki. Olen samas aga kindel, et Supilinnaski on selliseid, kes väga otsustamisprotsessis osaleda ei taha ja vaikselt oma maalapil toimetaksid. Inimesi on seal ju ka vähem, väiksemat kogukonda vast ongi kergem enda eest seisma organiseerida.

    Annelinn on aga mõnes mõttes valmis linn, ta on suur ja kohati hoomamatu. Saab siis seda kellelegi pahaks panna, et ei osata kohe leida neid kohti, kus midagi muuta oleks vaja, või siis on neid kitsaskohti nii palju, et ei osata kusagilt alustada. Arvestama peaks ka seda, et väga pikka aega ei ole keegi huvigi tundnud, mis siin teistmoodi võiks olla. Kindlasti on erinevatel aegadel leidunud aktiviste, kes Annelinna eest on püüdnud kõneleda, kuid kas siis ei ole leitud õigeid kanaleid, kustkaudu oma soove ja ootusi edastada või on jäänud asi kusagile alllinna ametniku lauale või arvutisse toppama. Ja ma kardan, et k praegused Annelinna muutmise kampaania korraldajad ei olekski valmis selleks, kui iga annelinlane oma ettepanekutega lagedale tuleks, nende läbitöötamine annaks ilmselt tööd aastateks.

    Nagu ma olen eespool mitu korda juba maininud on mul 2 väikest last. Oma mõtete kirjapanek võttis mul aega 2 päeva, küll võeti mul näpust kinni ja veeti arvuti tagant minema, küll pidin oma koha vabastama multikate vaatamiseks. Lisaks läks natuke aega ka eelmiste postituste läbilugemisele, need printisin ma välja, sest siis sain nende mõtetega ühest toast ja ühe tegevuse juurest teise kohta jalutada. Seega, võib-olla tuleks laiendada neid kanaleid, mille kaudu inimestelt tagasisidet oodata. Igaühel, kes Annelinna kortermajas elab, on ju ka postkast, kuhu saaks käimasoleva kampaania kohta infot saata ja võib-olla ka küsitluslehe, kus oleksid mingid suunad kirjas, mis inimestele mõtlemisainet annaks. Need lehed võiks pärast näiteks ühistu kaudu korraldajateni jõuda, või siis paigaldada konkreetsed kogumiskastid kas kortermajadesse või siis suurematesse keskustesse. Paberkandjate levitamine on küll ilmselt kulukam ja ei ole ka väga keskkonnasäästlik, kuid kõik inimesed ei loe moodsaid ajaveebe ja ei tunne end klaviatuuri taga
    hästi.

    Igatahes jõudu visioonikonkursi läbiviijatele. Loodetavasti ei jää see ühekordseks aktsiooniks ja vast annab see inspiratsiooni aktiivsematele annelinlaste koondumaks ja oma kodu eest julgemalt kõnelemaks.

    Liked by 1 person

  12. Edastatud kommentaar:
    Kortermaja Anne 30 elanikuna teen ettepaneku linna abil rajada lastele mänguväljak Anne 32, Anne 30, Sõpruse pst 3 ja Sõpruse pst 5 majade vahel asuvale haljasalale. (Vaata kaardilt, märkisin asukoha punase ringiga.)

    Minu teada on see krunt jaotatud mitme ühistu peale, kuid seisab enamasti kasutult. Piirkonnas elab aga palju lapsi ja see oleks suurepärane paik neile mänguväljaku rajamiseks, eemal suurest liiklusest. Kui mahti saate, minge kohapeale vaatama.

    Olen kõnealuse ettepaneku teinud oma ühistule, aga vist pole asi vedu võtnud.

    Liked by 1 person

    1. Annelinnas on piirkondi, kus prügikaste on võib-olla tõesti liiga tihedalt saanud (nt Kalda teelt Maxima kõrvalt üles Prisma poole tulles uue Kaunase pst mänguväljakuni ja sealt Staresti poole jooksva kõnnitee ääres on 2 prügikasti iga tänavalaternaposti küljes, samuti Anne sauna juures) ja on piirkondi, kus prügikaste pole üldse (nt uuest Kaunase pst mänguväljakust edasi üle kergeliiklusteede ristumiskoha Prisma poole tulles või vasakule raamatukogu poole minnes on tee ääres vaid mõned üksikud kastid ja väiksemate kõnniteede äärde ei jagu neid samuti).
      Mis nendest mahavõetavatest kastidest edasi saab? Võiks need paigaldada sinna, kus kaste ei ole.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s