VISIOONIKONKURSS “ANNELINNA AVALIK JA TEGEVUSRUUM”
Tööde esitamise tähtaega on pikendatud 4. novembrini 2014 kell 16.00.
Tartu linnavalitsus kutsub konkursil osalema kõiki huvitatud üksikisikuid ja töörühmi (osalemiseks ei ole nõutav arhitekti kvalifikatsioon kutseseaduse mõistes). Ootame nägemusi Annelinna elukeskkonna tulevikust.
Välja antakse kolm preemiat, iga preemia suuruseks on 4000 eurot (käibemaksuta).
Auhinnatud tööde autorid kutsutakse visioonide täpsustamise ja realiseerimise üle arutlemiseks koostöös Tartu linnavalitsusega toimuvatesse töötubadesse (töötubades osalemine on eraldi tasustatav). Lisaks töötubadele toimub konkursitööde põhjal detsembris näitus Y-galeriis (Jakobi 1). Konkursitööde näitusega kaasnevad kunstnike poolsed käsitlused Annelinnast ning avalik arutelu visioonikonkursi tulemustest.
Samaaegselt visioonikonkursiga on veebilehel https://annelinnaportaal.wordpress.com/2014/09/30/mida-muuta-annelinnas-2/ võimalik kõigil postitada oma ootusi ja kogemusi Annelinna elukeskkonna osas. Soovitame konkursil osalejatel nendega tutvuda!
KONKURSI TUTVUSTUS
Konkursi tingimused on allalaetavad siit.
Konkursi alusmaterjalid on siin.
Konkursi teemaks on Annelinna majadevahelise ruumi mõtestamine ja parandamine pakkudes elanikele väli- ja vabaajategevusi. Konkurss keskendub peamiselt jalakäigu kaarele (Anne tänava pikendus) ja mikrorajoone läbivate jalakäigu kiirtele ning nende ümbrusele, kuid oma visiooni realiseerimiseks võib kasutada kõiki sobivaid Tartu linnale kuuluvaid krunte. (Alusmaterjalide kaustas Annelinn.dwg või Annelinn.pdf).
Võib öelda, et seni realiseeritud kergliiklusega seonduv struktuur on suures skaalas paigas ja toimiv, annelinlased on harjunud jalakäigu kiiri igapäevaselt kasutama ja toovad ühe Annelinnas elamise voorusena välja avalike funktsioonide (kool, lasteaed, perearst, kauplus) piisava läheduse jalgsi liikumisel. Samas on jalakäigualad suhteliselt halvas korras ega seondu vabaajaveetmise funktsioonidega.
Konkursi üks eesmärk on parandada Annelinna kergliiklusalasid ja vaadelda nende haakumist üldisesse linna kergliiklusvõrgustikku. Eesmärgiks ei ole üksnes kergliikluse võimaldamine; konkursitöölt eeldatakse ka realistlike ettepanekuid, kuidas luua kergliiklusaladel urbaanset kvaliteeti ja siduda need väli- ja vabaajategevusi võimaldava ruumiga.
Samuti oodatakse konkursitöödelt Annelinnas võimalike vabaaja veetmise viiside uurimist ja sidumist avaliku ruumi võrgustikuga. Pakutavad lahendused ei pruugi olla universaalsed ja tavapärased, kuna suure elanike arvu tõttu võib tuvastada rohkelt erinevaid huvigruppe. Plussiks peetakse lahenduste sotsiaalset tundlikkust ja kontekstuaalsust ning Annelinna omapärade ja omapäraste ruumide väljatoomist. Avaliku ruumi all ei peeta siin silmas ebamäärases (rahvarohkes) kasutuses olevat ruumi, vaid konkreetseid tegevusi ja ka privaatsemat, individualiseerumise võimalusi pakkuvat ruumi.
Loetletud ülesannetega seonduvaks teemaks on kohalike elanike aktiivsuse ja initsiatiivi küsimus. Töödelt oodatakse ka selle teema analüüsi ja ettepanekuid ning strateegiaid elanike aktiivsuse ja ruumiga suhestumise parandamiseks. Pakutavad strateegiad võivad olla nii ratsionaalsed kui ka mängulised, lisaks initsiatiivi kasvatamisele võib nende eesmärk olla Annelinna (tagasi) toomine tartlase kognitiivsele kaardile, Annelinna ajaloo nähtavale toomine, Annelinna omapärade ja potentsiaalide avamine ja väljatoomine.
Nii ruumilisi ettepanekuid kui strateegiaId hinnatakse ühes kategoorias, peamiseks hindamiskriteeriumiteks on elukeskkonna kvaliteedi tõus ja realiseeritavus.
KONKURSI ŽÜRII
Annelinna generaalplaani makett 1971. Generaalplaani autoriteks olid Mart Port ja Malle Meelak Eesti Projektist. Maketil on näha Annelinna ehituskava kogu mahus, linnaosa pidi koosnema neljast mikrorajoonist ja mahutama 50 000 elanikku, valmis jõuti ehitada pool. Kergliikluskaar ja -kiired on maketil tähistatud heleda joonega. © Eesti Arhitektuurimuuseum.
ANNELINNAPORTAAL >lehe algusesse 
Tere.
Seoses projektiga Annelinna kujundamisest on mul järgmine mõte: kergliiklustee, mis algab Maksima juurest ja viib üles Prisma juurde – seal on kaks saarekest, ümmargused, kust inimesed kogu aeg üle kõnnivad, võiks olla ilusti kujundatud, kas kividega laotud või mingi pilt päikeseloojangust või midagi, et ta ei oleks tallutud. Teades meie inimesi ei ole mõtet sinna lillepeenraid kujundada.
Teine mõte on mul olnud alaga, mis jääb Kalda tee, Ihaste põik ja Luha tänava vahelisele alale. Selle võiks kujundada ilusaks pargialaks Annelinna inimestele, kus nad saaksid oma lemmikloomadega jalutada. Selle ala võiks korrastada, võtta maha võsa ja jätta alles suuremad puud ning istutada juurde mände nii et ei kahjustaks looduskaitse all olevaid taimi. Võiks teha mõned kõnniteed ja lihtsalt oleks hooldatud ala mitte mingi võsa kus kodutud elavad.
Kõike head soovides Hardi Naarits.
MeeldibMeeldib